1.1 Selgitab välja ja analüüsib konkreetse õpperühma õpi- ja erivajadusi ning nendest lähtuvalt seab eesmärgid ja õpiväljundid ning planeerib koolituse sisu (vt kutsestandardi lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid).
Õppijate koolitusele registreerumise ajal või kui mulle antakse valmis õpperühm, viin läbi küsitlust GoogleDisk-platvormil. Individuaalse õpetamise juhul korraldan isiklikku vestlust. Vestluse käigus määratakse motiiv, õppija eelmised kogemused, mille tulemusena kujundatakse ettekujutust õppijast. Ankeedi abil uurin pädevuste taset välja, mis on seotud koolitusega ja sobivad kursuse teemale. Ankeedi koostamisel kasutan tihti lahtiseid küsimusi. Niisugustel ankeetidel on õpetav roll, sest need aitavad õppijal avastada endas midagi uut.
Näiteks mõningatel juhtudel selgitan välja, kas on vajalik saatev inimene või eritransport. Täpsustan, millised on iseärasused toitlumises, dieetitüüp, kas on olemas allergiad.
Pärast täidetud vormi analüüsi mul on üldine ettekujutus kogutud rühmast.
Kindlatel juhtudel eelküsitluse koostamisel lisan ankeeti küsimusi osalejate erivajadustest. See võib olla seotud õppekursuse teema või füüsilise keskkonnaga.
Pärast detailset analüüsi moodustatakse kursuse alus, mis võimaldab edaspidises tegevuses efektiivsemalt ja kõigile osalejatele suurima komfordiga saavutada püstitatud eesmärgid.
Esimese õppetegevuse alguses toimub lühike küsitlus arutluse, kirjaliku või suulise küsitluse kaudu. Sellega ma määran õppijate teadmiste, vajaduste ja kogemuste taset antud valdkonnas.
Seda on mul vaja juhuks, kui ankeedi täitmise ajal inimene oli natuke hajameelne, või mõistis midagi omamoodi, või unustas midagi kirjutama. Ankeedis ma esitan küsimusi eelmistest kogemustest. Lisainfo olemasolu aitab veel kord määrata erinevad ristkompetentsused, mis saavad mõjutada õppematerjali omandamist.
Esimeses õppetegevuses tutvustan rühmale tegutsevat õppekava, teooria ja praktika tundide arvu, kasutatavaid õppemeetodeid.
Otsese küsitluse kaudu saan rühmalt infot nende ootuste kohta teooria soovitava balansi väljaselgitamiseks.
Teen endale selgeks, kas on vaja muutusi teha. Kui õpperühmas on keegi arendavamate pädevustega, arvestan seda edaspidises töös.
Kursuse või ülesande lõpetamisel palun alati õppijatelt tagasisidet. See võib olla suuline küsitlus või on-line küsitlus.
Täpsustan, millised raskused tekkisid kogu õpperühmal või üksikul õppijal. Ürituste logistikat ja korraldamist teostan ise, kuna oman selles rikas kogemus. Olen üritusi viinud mitte ainult oma regioonis, vaid ka maakonnast väljaspool.
Korraldamisprotsessi kuuluvad toitlustamine, majutus, ruumide rentimine, töövõtjate otsimine, jaotusmaterjalide tellimine, lepingute vormistamine. Minu pädevustesse kuulub ka õppekursuse või rahvusvahelise projekti algusest lõpuni korraldamine.
Viide tõendus-materjalile:
1.2 Koostab koolitusprogrammi ja planeerib oma tegevuse, lähtudes õppekavast (selle olemasolul).
Ette valmistades õppetegevusteks ma koostan õppekava vastavalt õppekava tingimustele või õppetegevuse kavale. Kui kava puudub, siis kasutan tellija tehnilisi tingimusi. Ülesande alusel koostan õppekava, mille käigus arvestan õppimise vajadusi. Õppekava planeerides mõtlen läbi õpetamistulemuste hindamise kasutatavaid õppemeetodeid ja nende perioodilisust. Seejärel valin õpetamise sobivaid meetodeid, planeerin õppematerjalide mahtu, koolituse kestust.
Õppemeetodeid valin sõltuvalt planeeritud õpetamistulemustest.
Õppekava koostamisel mõtlen ka koolituse või mooduli nimetust läbi. Nimetuse valin nii- moodi, et oleks arusaadav, mille annab see õppekava inimesele, mis pädevusi arendab. Näiteks: „Videooperaatori algkursus“.
Õppekava kirjeldamisel ma sõnastan, mida inimene saab teada, missugune on õppimise kestus ning kuidas ta saaks rakendada oma uusi oskusi. Püstitan ka õppeeesmärke ja määran oodatavaid tulemusi.
Kirjeldan ka õppestruktuuri õppijale arusaadaval viisil: missugune on koolituse maht, akadeemiliste tundide arv, mis õppemeetodeid kasutatakse ning kus ja mis vormis viiakse läbi õppetegevused.
Õppematerjali parema omandamise jaoks õppekava koostan niimoodi, et teooria ja praktika lisaks teineteist. Teoreetilisele osale järgneb praktika.
Kui see on uus õppeteema, töötan uut õppekava välja. Korduvate koolituste juhul kasutan juba valmistatud õppekava, tehes vajadusel muutusi ja kohanemisi.
Planeerimise käigus ma mõtlen kursuse kava, õppekava, tunniplaani, rakendatavad õppemeetodid, füüsilise keskkonna, õppematerjalid ja varustuse läbi.
Kui on olemas kutsestandardid kindla elukutse jaoks, siis arvestan neid õppekava koostamisel.
Ma mõtlen hoolikalt läbi õppekeskkonna ja abivahendite korraldamist. Seoses koroonaviiruse levimisega tekkis mul vajadus kasutada suuremal määral on-line keskkonda.
Õppeprotsessi planeerimisel mõtlen oma tegevuse läbi juhuks, kui tekkivad forss mažoorsed asjaolud või ootamatud probleemid inimteguri põhjusel. Igas teos peab olema plaan B. Isegi elektri ajutine väljalülitus ei pea olema põhjuseks selleks, et loobuda õppepäeva eesmärkidest.
Viide tõendus-materjalile:
1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja valib metoodika, lähtudes koolitusprogrammis/õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest.
Konkreetse koolituse ettevalmistamisel uurin õpetamise eesmärki ning hoolikalt eeldan, millised on õppijate oodatavad tulemused.
Arvestades tellija soove, valin metoodikat nii, et õppijad saavutaksid vajalikud tulemused.
Ma mõtlen üksikasjalikult läbi, kuidas paremini telemuse saavutada, ning määran balanssi teooria ja praktika vahel. Antud balansi määramisel toetun koolituse osalejate küsitlustele uurides nende kompetentsusi. Ma analüüsin eelmiseid kogemusi kasutades möödunud kursuste õppijate küsitlustele vastuseid.
On väga kasulik pidada päevikut, kuhu kirjutatakse vajalikku infot.
Nagu reegel pärast koolituse lõpetamist tagasiside vormides palun õppijaid vastata, kuidas nad hindaksid mõnesid näitajaid.
Täpsustan õppijatelt, kas oli optimaalne nende jaoks teooria ja praktika balanss, kuivõrd nende individuaalsed ootused olid rahuldatud ning mis võiks paremaks teha oma ootuse rahuldust. Huvitun, kuivõrd on õppija rahul oma tulemustega pärast koolituse lõpetamist ja mis võiks selle tulemuse kõrgemaks teha.
Eelmiste õpperühmade tulemuste analüüsimine annab mulle võimaluse kindlaks teha, kas sobivad valitavad õppemeetodid rühmale. Vajadusel teen korrigeerimist. Ma ei karda proovida midagi uut.
Õppematerjali efektiivsemaks omandamiseks ja päheõppimiseks teooria ja praktika on jagatud teemadeks. Pärast kindla õppeteema õppimist korraldatakse teemakohast praktikat.
Kui kavandatud õppetegevus viiakse läbi mooduli või kursuse raames, arvestan õppematerjali omandamise üldist dünaamikat. Juhul, kui eelmises õppetegevuses midagi on jäänud õppimata või arusaamata, siis analüüsin olukorda ja järgmiseks päevaks planeerin korrigeerimist.
Antud juhul mõtlen hoolikalt läbi, mis moodi tuleks kava muuta või missuguste meetoditega oleks otstarbekam vahetada eelmiselt planeeritud. Õppemeetodite vahetus võiks imekepikese rollis olla ka ootamatute asjaolude tekkimisel, nt projektor läks katki ning pole võimalust seda ümber vahetada või osa õppijatest jäi haigeks.
Viide tõendus-materjalile:
1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja/või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.
Valdavalt koostan õppematerjale ise lähtudes konkreetse õppekava nõuetest. Materjalide koostamiseks või valimiseks kasutan oma vanu töid või loon täiesti uusi õppematerjalie arvestades õpperühma omapära.
Kui õpperühmas on erivajadustega inimesed (nt füüsilised puuded), siis mõtlen läbi, kuivõrd keeruline on nende jaoks ülesannete täitmine. Mõningail juhtudel küsin nõu konsultantidelt. Otsin sobivaid variante. Minu printsiip on luua võrdsed võimalused.
Võin õpetamisprotsessis muuta mõnesid punktid vastavalt rühma või õppijate reaalsetele vajadustele.
Õppematerjalide ettevalmistusprotsessis mõtlen hoolikalt läbi oma õppekeskkonda märgates samal ajal, mida on mul veel vaja. Püüan maksimaalselt kasutada õppekeskkonna võimalusi efektiivsema õppeprotsessi loomiseks ja tulemuste saavutamiseks.
Juhul, kui kasutan oma töös kolmandate isikute õppematerjale, siis fikseerin nende autoreid, kui nad on teada. Vajadusel küsin luba materjalide kasutamisele.
Viide tõendus-materjalile:
Я рекомендую своим учащимся и коллегам использовать в своих работах музыку авторов, которые разрешают пользоваться своими работами в некоммерческих целях. Пример сайта.