3.1 Kogub õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides sobivad meetodid.
Õppijate arvamuste kogumine toimub tagasiside ja suulise küsitluse või arutelu kaudu. Mina küsin õppijatelt, kas kõik oli nende jaoks sobiv; võib-olla, tekkisid märkused õpikeskkonna kohta; kas teooria ja praktika balanss oli nende jaoks optimaalne. Vaheküsitluse alusel täpsustan õppijatelt, kas muutusid nende eesmärgid võrreldes nendega, mis oli püstitatud kursuse alguses. Analüüsides küsitluse tulemusi, teen kokkuvõtteid õppekava võimalikest parandustest. Küsin kindlasti, kas on olemas soov jätkata enesearendamist õpetatavas valdkonnas ning milline oli isiklik eesmärk enne kursust ja kuivõrd on see pärast kursust saavutatud. Lähtudes saadud vastustest, võib aru saada sellest, milline formaat oli sobivam õppijatele. Pärast koolituse lõpetamist kogun tagasisidet ja analüüsin seda tehes märkusi oma päevikusse. Samuti tähtsaks pean ka küsitlust füüsilisest keskkonnast, kuna mitte alati inimesed ütlevad ise sellest, mis häirib neid või mille pärast nad tunnevad düskomforti. Näitena, kuidas tagasiside mõjus edasisele õpetamise käigule, võin jutustada konkreetsest juhtumist. Ühel õppijal inglise keele ebapiisava oskuse tõttu oli raskused mõningate professionaalsete terminide päheõppimisel. Ma sain teada sellest ja alustasin paremaks õppematerjali omandamiseks kasutama kakskeelset viisi. Hiljem ma valmistasin nende terminidega slaidi ja meelespea paberkandjal ette. |
Viide tõendus-materjalile:
3.2 Analüüsib õppeprotsessi, lähtudes kavandatud eesmärkidest ja valides sobivad meetodid.
Õppeprotsessi analüüsi viin läbi õppijatelt saadud tagasiside alusel. Õppijate tagasiside kaudu selgitan välja, kas olid minu poolt valitud õppemeetodid edukad; kuidas nad sobivad õppekava kontekstile. Määran nende efektiivsust koolituse eesmärkide saavutamiseks.
Kui märkan nõrku kohti, mis segasid tulemusi saavutada, siis mõtlen läbi, mida ma võiks muuta. See võib olla teooria õppetundide suurendamine või praktikatöö mahu suurendamine. Uute õppemeetodite rakendamise juhul analüüsin hoolikalt, kui efektiivselt ma rakendasin nende kasutamismehhanisme.
Omalt poolt ma analüüsin järgmiseid parameetreid:
- Aeg – kas õppeprotsess mahtus kavandatud ajaraamidesse; missugused aktiivsused võtsid rohkem/vähem aega; missugusteks aktiivsusteks ei jätkunud aega; kas õnnestus vabanenud aega efektiivselt täiendada teiste õppemeetodite või aktiivsustega; kas efektiivne oli aktiivsuste ja kogu õppeprotsessi modereerimine.
- Õppematerjal – kas õnnestus õppijatele kogu õppematerjali anda; kui ei, siis missuguseid õppemeetodeid ma kasutasin jäänud õppematerjali andmiseks; kas olid antud olukorras õppe eesmärgid saavutatud; kuivõrd oli õppematerjal õppijatele arusaadav (keeruline või liiga lihtne).
- Rühma käitumine õppeprotsessi käigus – kas on hetked olnud, millal rühma huvi langes/kasvas; kuivõrd osalejate huvi vastas valitud õppemeetodite järgnevusele; kas osalejate arv oli komfortne antud koolituse jaoks.
- Refleksioon – kuivõrd vaba ja usalduslik atmosfäär oli loodud rühmas, et saada maksimaalselt elutruu ja konstruktiivne tagasiside.
- Füüsiline keskkond – kas kõik mugavuse tingimused õppeprosessi osalejatele olid ette arvestatud.
- Tulemus – kas oli piisavalt aega õppijatele kõigi koolitusetappide läbimiseks (tutvustus, kontakti ülesehitus, praktiline/teoreetiline osa, kokkuvõtete tegemine, refleksioon).
Kui märkan antud punktides kohti, mis vajavad korrigeerimist, siis teen enda jaoks kindlaid kokkuvõtteid, et arvestada neid järgmise koolituse ettevalmistamisel.
Need võivad olla järgmised:
- teooria mahu või praktilise töö mahu suurendamine;
- aktiivsuste arvu vähendamine/suurendamine;
- lisaaktiivsuste ettevalmistamine õppeprotsessi osalejate ressursiseisundi taastamiseks;
- õppematerjali lihtsustamine/keerulisemaks tegemine või üldse vajadus omada erineva keerukusega ülesannete ja täpsustava materjali mitut varianti;
- lisamaterjali iseseisvaks tööks väljatöötamine;
- muu läbiviimise koha valimine, kui füüsiline keskkond ei vasta avaldatud ootustele;
- minimaalse ja maksimaalse rühma suuruse läbimõtlemine;
- õppeprotsessi niisugune korraldamine, et tähtsateks õppeetappideks oleks piisavalt aega jne.
Tehtud kokkuvõtete alusel ma teen otsust järgmise koolituse korrigeerimisest.
Viide tõendus-materjalile:
3.3 Hindab õppeprotsessi, kasutades etteantud hindamiskriteeriume.
Kui püstitatud õppeeesmärgid on saavutatud, siis võib öelda, et õppeprotsess toimus edukalt. Kui eesmärgid pole saavutatud või on saavutatud mitte täies mahus, siis õppejõul tuleks mõista, milles on põhjus, ja teha korregeerimise.
On võimalik, et tal ei jätkunud aega; võib-olla, koolituse kava oli koostatud valesti; õppematerjali esitamine on mitteloogilises järjekorras; on valesti valitud õppemeetodid, füüsiline keskkond, õppematerjalid. Ühe sõnaga, põhjusi võib olla palju, aga probleemi väljaselgitamise viis on üks. See on analüüs.
Ei tasu põhjust otsida õppijatest. Õppijad on nagu kogemustega muusikud, õppejõud on aga dirigent.
Õppeprotsessi hindamisel selgitan välja, kuivõrd tugev oli õppijate kaasamine õppeprotsessi. See aitab mul planeerida edasine töö õppekavaga. Õppeprotsessi hindamisel on kasulik oma õpperühma hinnata, analüüsides saavutusi ja rühma aktiivseid tegevusi.
See võimaldab mul mõista uute meetodite efektiivsust, nende vastavust õppekavale. Rühma hinnates, ma ei seosta oma hinnet isikutega. On tähtis hinnata õppeprotsessi efektiivsust. Selle on võimaik teha, kasutades õppijate tagasisidet. Tagasisidet analüüsides saab mõista, kas olid isiklikud õppijate eesmärgid koolitusel saavutatud ning kuidas neid korrigeeritakse koolituse üldeesmärkidega. Õppekava tulevastele koolitusele parandamiseks kogu saadud informatsioon hinnatakse vastavuse aspekti järgi:
- psühholoogilisele keskkonnale;
- füüsilisele keskkonnale;
- oodatavatele tulemustele.
Õppeprotsessi hindamine toimub nii koolituse käigus kui ka pärast koolituse läbimist.
Õppeprotsessi hindamiseks ja oma tulevase tegevuse arendamiseks ma kasutan refleksiooni. Eneserefleksiooni ajal analüüsin iseenda õppeprotsessi osalejana. Analüüsin oma seisundit õppeprotsessis, pöörates tähelepanu hetkedele, millal ma tundsin düskomforti. Oma tegevuse analüüsimiseks ma kirjutana oma põhilisi mõtteid, mis on tekkinud mul koolituse ajal ja pärast koolituse lõpetamist, märkmikusse. Samaaegselt eneseanalüüsiga analüüsin ka õppijate tagasisidet. See annab mulle toimuva ammendavama pildi õppija seisukohast. Probleemide, konfliktide, erinevate ootamatute muutuste tekkimisel õppematerjali omandamise käigus võib analüüs aidata uurida selle põhjusi. On väga tähtis fikseerida oma emotsioone, et natuke aega hiljem uurida neid uuesti ning vajadusel leida probleemi tasakaalukas otsus või määrata põhjust, mis tekitas emotsiooni. On kasulik uurida põhjusi. Tihti me teeme kokkuvõtet teiste inimeste tõelisi motiive teadmata.
Viide tõendus-materjalile:
3.4 Teavitab seotud isikuid õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele.
Rühmaga töö ajal pean alati tellijaga ühenduse tekkivate tööküsimuste arutamiseks. Pärast õppijate ankeetide ümbertöötamist analüüsin oma tegevust õppejõuna. Analüüsin ja hindan koolituseks püstitatud eesmärke ja saavutatud tulemusi. Pärast seda koostan oma tagasisidet tellija jaoks, milles jutustan saavutatud koolituse tulemustest, sõnastan positiivseid hetki ja raskusi. Kui ma kasutan tellija töökeskkonda, siis annan tagasiside õppekeskkonnast ka jagades oma muljeid tundmustest või märkustest. Kui minu arust ei vastanud midagi rühma komfordi kriteeriumidele ning seda olukorda saab muuta, teavitan sellest tellijale ja me arutame seda koos. Pean õigeks anda tagasisidet kolleegidele juhul, kui ma olen nende abi palunud. Näiteks, kui ma küsisin kolleegilt nõu, mis õppemeetodit on paremini rakendada, siis jagan temaga infot sellest, kas olid mul raskusi, mis mind aitas ja kuidas reageeris minu õpperühm. Minu jaoks on see enesearendamine ja minu kolleegi kogemuse täiendamine. Mitte osaledes otse õpetamisprotsessis kolleeg saab informatsiooni, mis võiks olla kasulik tema enesearendamiseks ja professionaalsete kogemuste kogumiseks. Juhul, kui keegi palus minult abi ja pärast seda ei andnud mulle tagasisidet, püüan ise helistada talle ja teada saada, kuivõrd informatsioon ja nõuanded minu poolt said kasulikeks. Veenan ka oma lähedasi kolleege seda põhimõtet järgima. Pärast õppekursuse lõpetamist saadan tagasiside ankeete kõigile koolituse osalejatele ja huvitatud isikutele. |
Viide tõendus-materjalile: