2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega. |
Esimeses õppetegevuses ma tutvustan õppijatele koolitusekava, jutustan sellest, milliseid tulemusi me peaksime saavutama. Jutustan ka, milleks nad võivad rakendada saadud teadmisis ja oskusi.
Vajadusel õppijatega vestluse kaudu aitan neil oma ülesandeid püstitada, mida nad tahavad täita, tulles kursusele. Minu jaoks on tähtis, et õppija, analüüsides iseennast, saaks ise aru, millele ta peaks keskenduma, mida ta tahaks saavutada tulemusena.
Hea näitena õppijatele võib olla juba äratehtud töö näitamine, millega ma demonstreerin, milleks me peame tulema või mida saame õppida koolituse lõpuks. Niimoodi, minu arvates, õppija selgemalt näeb oma eesmärki ja on rohkem motiveeritud reaalset tulemust saavutama. Algtasemel valmis töö näeb suuremal määral välja nagu „kasutamisjuhend“.
Täiskasvanute õpetamisel on olemas takistused, mis hoiavad tagasi ja pidurdavad õppeprotsessi. Need võivad olla rahalised raskused, kahtlused pakutava õpetamise väärtuses, motivatsiooni puudus või ebakindlus oma jõus. Oma rolli täiskasvanute koolitajana näen eelkõige selles, et toetada õppijat, määrata tema jaoks perspektiive, äratada huvi, uudishimulikkuse uute teadmiste ja oskuste vastu.
Viide tõendus-materjalile:
Mittekeeruline näidis video tegemiseks. Näidatakse õppijatele eesmärgina.
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.
Tihti ma võin alustada õppetegevuse teemast, mis pole otse seotud õppetegevuse teemaga. Näiteks, kui õues on pakane, võin jutustada sellest, kuidas olen kunagi videot kange külmaga filminud ning mida olen tundnud pärast seda, kui kaamera kükmus kinni ja videokassett lõpetas keerlema.
Sarnased lood tekitavad kindlaid emotsioone ning sageli viivad konkreetset eesmärki.
Selleks, et õppetegevused olid huvitavamad ja dünaamilisemad, rakendan oma kreatiivsust. Väga tihti loon pingelõdvendust füüsilise aktiivsuse või kreatiivse ülesande kaudu.
Mulle meeldib õpetamisprotsessis simulatsiooni kasutada, kuna see on meetod, mis viib õppijat reaalsesse ellu ja äratab temas motivatsiooni püstitatud eesmärgini liikumiseks.
Mõningail juhtudel praktiliste õppetegevuste käigus tutvustan ennast tellijana, kes vajab kvaliteetset fotot või videot. Muidugi kõik sõltub igast konkreetsest juhust ning ma valin õppemeetodeid lähtudes õpperühma teadmistest, eesmärkidest.
Kui ma märkan, et mingi õppemeetod ei meeldi või ei sobi inimesele, edaspidises tegevuses kasutan seda mõnede variatsioonidega, et vältida kordumist.
Füüsiline keskkond on ka väga tähtis. Võin õppetegevusele kaasa võtta mõni vintage fotoaparaat või videokaamera.
See äratab huvi paljudelt inimestelt. Oma presentatsioonides pööran tähelepanu tehnoloogiate tekkimise ajaloole jutustades ja näitades, milline oli kaasaegne tehnika palju aastaid tagasi. Kõik see nõuab ettevalmistamiseks palju aega, aga ma tunnen heameelt nähes, kuidas säravad inimeste silmad ning ärkab huvi selle vastu.
Õppetegevuste käigus vahetan vajadusel laudade ja toolide asetust vajaliku minule vastastikmõju „õppejõud-õpperühm“, „õppija-õppija“ loomiseks.
Pausi või õppetegevuse ajal tuulutan õpperuumi. Hästi korraldatud keskkond on põld, mille peal pole rohtu, mille rollis esinevad konflikte esilekutsuvad rahulolematused.
Pööran suurt tähelepanu refleksioonile.
Refleksiooniprotsessis küsin kindlasti õppijatelt sellest, mis neile meeldis rohkem ja mis vähem. Mida uut nad said teada, mis on jäänud mittearusaadav? Vahekontroll soodustab paremale arusaamisele ja oma saavutuste hindamisele. Mulle õppejõuna aga annab infot, mida on vaja korrigeerida praeguses või tulevases kursuses.
Niimoodi orienteerun paremini oma tulevaste presentatsioonide või õppematerjalide koostamisel.
Viide tõendus-materjalile:
Füüsilise keskkonna mitmekesisuse näidised minu praktikast. Vastavalt õppemeetodile ja kindla psühholoogilise keskkonna loomisele valitakse laudade ja toolide paigutamise variandid.
Füüsilise keskkonna valik sõltub rakendatavast õppemeetodist. Foto: töölevõtu simulatsioonimeetod. “Tööandja” – “Kandidaat töökohale”
Töö meeskondades
Eritellitud šokolaad oma disaini etiketiga – kursuse lõpetamise sümbol. Antakse igale osalejale õppimise lõpetamisel kätte koos sertifikaadiga. Minu arust on see motivatsioon edasiseks enesearendamiseks.
Füüsilise keskkonna konfiguratsiooni muutmine. Foto: Meetod – “Meeskonnatöö”
Meetod: Loeng
Näitmaterjalid. Vintage fotoaparaat ja videokaamera, nagu näidis õppijatele mineviku tehnoloogiatest, teevad õppetegevust mitmekesisemaks ja tunnetuslikumaks
Lisainfo
2.3 Viib läbi õppeprotsessi, vajadusel muudab õppe etappide järjestust ja töövorme, kaasates õppijaid ja arvestades õpperühma vajadusi.
Õppeprotsessi läbiviimise ajal tuleb mõnikord muuta töövorm ja järjekindlus.
Kõige lihtsam järjekindluse muutmise näide on aktiivsuse või energizer´i läbiviimine õpperühma või õppija „unisest seisundist“ väljaviimiseks.
Õppeaine valdamise erineva taseme juhul võin muuta õppetegevuse läbiviimise vormi, paludes „tugevamaid“ õppijaid olla ekspertide rollis.
Vajadus järjekindlust muuta võib põhjendatud olla erinevatel põhjustel. On tähtis, et sinu hoiukarbis oleks mitu varuvarianti juhuks, kui peaks tegema muutusi ennustamatute asjaolude tõttu või kui pakutud rühmale ülesanded on liiga kerged või liiga keerulised. Aga on vaja ikkagi püüda õppematerjale ja ülesandeid ette valmistada niimoodi, et nad vastaksid õppijate pädevustele. Seda võib realiseerida, kui eelnevalt koguda õppijatelt informatsiooni (kui see on võimalik).
Samuti, märgates, et õpperühmas ei edene meeskonnatöö vaatamata sellele, et on läbi viidud teambuilding´i aktiivsused, võin nt muuta järgmiste ülesannete täitmise protsessi nii, et tugevdada õpperühma ühtsust.
Viide tõendus-materjalile:
Fotodel on näidised, millal mul tuli vahetada õppetegevuse läbiviimiskoha seoses ootamatu olukorraga konverentssaalis, kus on treening toimunud. Hotelli konverentssaalist me „kolisime“ hotelli restorani hubasse osasse. Seal korraldati meile mitmeks tunniks mugavad istumiskohad. Mul õnnestus juhtkonnaga kokku leppida, et õppeprotsess ei kannataks. Lokatsioonivahetus mõjub positiivselt rühma aktiivsusele pärast kauast tööd ühes kohas.
Fotol: täiskasvanute õpetajad – koolitajad: Galina Kushanova (Vestifex), Olga Volkova, Svetlana Smirnova (Planet27) ja kutsutud külalised. Foto paremal: Denis Borodich seisab.
Lisainfo
2.4 Märkab ja tunneb ära grupi arengus toimuvaid muutusi, reageerib olukorrale õpiprotsessi toetaval viisil.
Õppeprotsessis juhtuvad erinevad situatsioonid. Minu eelmine töökogemus, millal ma olen pidanud kiiresti leidma vajalikke otsuseid tekkivate probleemide lahendamiseks, arendas minul hea vilumuse mitte paanitseda, vaid rahulikult otsust üles leida. Situatsioonide pidev analüüsimine on kasulik võimaliku sündmuste käigu ennustamiseks. Tähelepanelikkus ja ühismeeleolu uurimine küsitluste kaudu aitavad igasuguse olukorraga hakkama saada. Küsitluse viin läbi kohe, kui õppeprotsessi käigus märkan mingit pingutust kellelgi osalejatest.
Kui rühmakoosseis on kirju ja rühmas on eelteadmistega inimesi, siis meeskonnatöö juhul jälgin, et igas meeskonnas oleks selline inimene. See võimaldab meeskondadel finišisse jõuda ühel ajal. Õpperühm saavutab tulemuse komfortsetes tingimustes, mis on tähtis õppijale.
Töö ajal eelteadmistega õppija aitab oma eelteadmisteta kolleegi, mis mõjutab äärmiselt positiivselt üldist atmosfääri õpperühmas. Õppetegevuse käigus pööran tähelepanu sellele, et igal õppijal oleks võimalus täisväärtuslikult osaleda meeskonnatöös. Kui aga ta keeldub mingil viisil osalemisest, siis järgmise ülesande täitmise ajal ma muudan olukorda ja „sundin“ teda oma aktiivsust avaldama, osutades talle lisatoetamist.
Kui meeskonnas on märgata proobleemid teoreetiliste küsimustega seotud ülesande täitmisel ja kogu meeskond on valmis alistuma, siis võtan meeskonna kontrolli alla ning „sundin“ meeskonda genereerima vastuseid abiküsimuste abil. Abiküsimused on hästi looritatud mõistaandmised.
Konfliktsete olukordade lahendamiseks kasutan omandatud erinevate koolituste ajal teadmisi ning muidugi kasutan oma isiklikke kogemusi.
Õppeprotsessis tekkivaid olukordi püüan lahendada kohe. Konfliktide lahendust püüan teostada põhimõtte „WIN-WIN“ järgi. Suuremal määral aga püüan mitte lasta konfliktse olukorra arendamist „soe“ või „kuum“ tasemeni.
Ühe õppetegevuse käigus ma seletasin õpperühmale, milleks on vaja objektiivile varjukit. Õppetegevuses oli kutsutud külaline, kes on koolilastele videokursust õpetanud. See õppejõud esitas õppijatele arvamuse, et mitte mingil juhul ei tohi päikest pildistada, kuna see kahjustab pildisensorit. Antud info ei vastanud tõele. Konflikt kerkis esile. Ma lubasin inimesel lõpetada, misjärel kruvisin objektiivi kaamera pealt ära ja näitasin õppijatele pildisensori sõnadega: „Vat niimoodi näeb sensor välja…“. Pärast seda ma jutustasin, et kui mul on vaja päikest pildistada, ma kasutan objektiivi erifiltreid. Sellised erikattega filtrid kaitsevadki pildisensorit ultravioleti eest. Olukord nägi väja nagu kogemustevahetus kolleegiga.
Kui ikka rääkida printsiibi „WIN-WIN“ kohta, võin öelda, et mulle meeldib seda kasutada ka teistes oma tegevuse valdkondades. Näiteks, kui otsin finantseerimist projektile, kasutan seda meetodit potentsiaalsponsoriga läbirääkimisel.
Viide tõendus-materjalile:
Koolituse osalejate küsitlus õppimise ajal.
Vaadake komentaaridega faili
Lisainfo
2.5 Hindab õpiväljundite saavutamist vastavalt etteantud hindamiskriteeriumitele, valides sobivad hindamismeetodid
Praktikatöö hindamine toimub tavaliselt hindamise ekspertiisimeetodi abil.
Minu arust lõputööks võib olla valmis videomaterjal.
Nõuded hindamisel:
- videomaterjal on valmistatud vastavalt ülesandele;
- montaaži tegemisel on järgitud montaažireeglid;
- loogiliste ja tehniliste vigade videomaterjali koostamisel puudus;
- heliraja ja tiitrite olemasolu;
- tööriistade (nt prožektor, mikrofon, stabilisaator) kasutamine, tehniliste parameetrite järgimine.
Need hindamiskriteeriume kasutatakse on-line õppes. Sellel juhul tööd saadetakse e-posti teel ning ma kirjutan kokkuvõtet õppija tööst arvestades kõiki ülaltoodud kriteeriume. Õppija peab lisaks kirjeldama oma iseseisva töö protsessi.
Minu foto-videokoolituse hindamiskriteeriumid on järgmised:
- lõpetatud töö;
- vajalike selle töö täitmiseks tööriistade kasutamine;
- valmistöö vastavus kindlatele reeglitele ja ülesannetele.
Koolituse käigus teostan hindamist, kuidas õppija liigub püstitatud eesmärkideni. Vaheküsitluse ajal täpsustan õppijatelt, kas ja kuivõrd muutusid nende eesmärgid võrreldes eesmärkidega koolituse algetapil. Huvitun, mis segab neid; kas on olemas raskusi.
Õppeprotsessi pidev monitooring ja saadud tagasiside võimaldab mul õppijat aidata, vajadusel toetades teda individuaalselt.
Näiteks: suulise küsitluse ajal õppija jutustab, et tal on raske tagada kaamera stabiilsus pildistamisel. See segab tal edasi liikuda püstitatud eesmärgini. Me otsime probleemi põhjust koos. Pärast selle ülesleidmist pakun talle kaamera fikseerimise mugavamat viisi, mis sobiks konkreetselt tema käte jaoks. Näitan talle, millele on vaja tähelepanu pöörata. Peale seda annan õppijale koduülesande – arendada kodus mugavat tema jaoks kaamera käes fikseerimisviisi. Kodus ta harjutab rahulikult, häbenemata, närveerimata, saavutades tulemust.
Viide tõendus-materjalile:
Lisainfo